Arturi edulugu erihooldusosakonnast


arturi_jumal.jpg
Ühe 30-dates aastates noore kenade näojoonte ja tugeva kehaehitusega mehe koduks on kahe aasta jooksul olnud samuti Jõhvi Haigla erihooldusosakond. Nimetame selle Ida- Virumaa mehe selle loo tarbeks Arturiks. Tema diagnoosiks on skisofreeenia.

Artur elas kuni oma 15-nda eluaastani tavapärase lapse elu, kuni ükspäev lahkus tema ema perekonna juurest ning lõpuks koguni Eestist. Artur elas ema lahkumist väga raskelt üle. Süüdistas iseennast ema lahkumises ning ei mõistnud, miks ta seda tegi ja pani hülgamist talle väga pahaks. Artur ei osanud muud moodi sellega toime tulla, kui suunas oma agressiooni isa suunas. Loomulikult tulid sellest omavahelised tülid.

Ta hakkas tarvitama alkoholi ja suitsetama, kõik hakkas sellest momendist minema allamäge. Õnneks ei pöördunud ta narkootikumide poole, kuid alkohol ja stress laastasid ta täielikult. Teda valdasid  hallutsinatsioonid ja paranoia, mis segunesid segaste juttudega jumalast. Isa kutsus pojale ühe järjekordse meeltesegadushoo ajal kiirabi, mis viis Arturi Ahtmesse püshhiaatriakliinikesse.

Kui Artur saabus Jõhvi Haigla erihooldusosakonda, oli tegu agressiivse ja terve maailma peale vihase noormehega, kelle diagnoosiks oli skisofreenia. Haigla töötajad olid süüdi tema uues olukorras, ta pahandas, et keegi teda ei mõista, jätkuvalt oli vihane isa peale, et see ta haiglasse sulges. Närviplahvatused tekkisid tühjalt kohalt ja üksteise otsa. Lisaks oli ta ahelsuitsetaja, kuid haiglas oli suitsetamise suhtes oma kord ning neid ähvardusi ja sõimu personali suunas oli väga palju, et mis siis kõik saab, kui talle suitsu ei anta.

Kuna erihooldusosakond ei ole kinnine asutus, siis võivad patsiendid ka väljas liikuda. Tihti oli olukordi, kus ta järjekordsel jalutuskäigul sai vanade sõpradega kokku ja ei pöördunud õhtul tagasi. Sellest teatati politseisse, kes siis varem või hiljem leidsid Arturi üles ja tõid tagasi. Sellised olukorrad jätkusid kuust kuusse.

Arturi mentor, Irina- vanemtegevusjuht erihoolduses, kiidab silmnähtava uhkusega tänaseks päevaks saavutatud noormehe saavutusi. Arturi rahunemine tuli väga raskelt- suure vastastikuse töö tulemusena. Nüüd on ta rahulikum, skisofreenia on tablettidega kontrolli all. Kõige suuremaks saavutuseks on tõsiasi, et Artur ei suitseta juba 6 kuud, samuti ei tarvita alkoholi ning teeb sporti.

Suhe isaga on paranenud, viimane külastab poega väga tihti, koos võtavad nad ette erinevaid väljasõite, küll loodusesse, küll mujale. Arturi suurim unistus on elada ühel ilusal poäeval omaette. See on tal paari aasta pärast isegi ehk võimalik.

Kas Artur andis ka oma emale andeks? Ei tea, aga tundub, et ta lasi sellest teemast lahti...

*- nimi muudetud