Mis on sotsiaalne rehabilitatsioon?


Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on:

  • REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS, teenuse vajaduse määratlemisel koostatud TEGEVUSKAVAS või REHABILITATSIOONIPLAANIS määratletud eesmärgi saavutamiseks tehtavate rehabiliteeritavate tegevuste kogum

  • EESMÄRK – toimetuleku paranemine sellise terviseolukorra juures, mis inimesel on (ei ole terviseolukorra parandamine/ravimine)

  • Aktiivne, kindla alguse ja lõpuga protsess, mille käigus hinnatakse inimese ressurssi ja vajadusi, seatakse eesmärk muutuseks inimese elus, planeeritakse tegevused/teenused, viiakse läbi sekkumised, hinnatakse eesmärgi saavutamist

  • Kompleksne teenus, mitmekülgne lähenemine – mitme spetsialisti sekkumine mitme probleemi lahendamiseks

Teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid erinevaid erivajaduse või puudega seotud probleeme, mis takistavad inimesel elamast iseseisvalt ja inimese enda poolt valitud viisil – näiteks  on inimese jaoks keeruline saada iseseisvalt hakkama kodus liikumisel, toidu valmistamisel, riietumisel, suhtluses teiste inimestega, tänaval orienteerumisel, aga samuti näiteks trauma või haiguse järgselt emotsionaalselt uue olukorraga toimetulekul. Rehabilitatsioonimeeskond hindab ka abivahendite vajadust.

 Kellel on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust?

  • puuet taotlevad lapsed;
  • alla 16a puudega lapsed;
  • alaealiste komisjoni otsusel teenusele suunatud 7-18aastased lapsed;
  • tööealised (16a kuni vanaduspensioniealine) puuduva töövõimega isikud;
  • tööealised puudega või töövõimetud või osalise töövõimega isikud, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel Töötukassas;
  • vanaduspensioniealised puudega isikud.

 

Milliseid teenuseid pakutakse?

Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja koostatud tegevuskava või isikliku rehabilitatsiooniplaani alusel pakutakse:

  • tegevusterapeudi
  • loovterapeudi
  • sotsiaaltöötaja
  • psühholoogi
  • eripedagoogi
  • logopeedi
  • füsioterapeudi
  • kogemusnõustaja
  • arsti
  • õe teenuseid.

 

Kõiki teisi teenuseid peale arsti ja õe teenuste pakutakse individuaalselt, perele või grupis. Arsti teenust osutatakse ainult individuaalselt.

 Pane tähele!

*Arsti ja õe teenused on nõustava sisuga ning ei sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu näiteks diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt.

* Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk ei ole tervise taastamine ega parandamine. Kui isik vajab taastusravi (sh massaaži, elektriravi, soojaravi), tuleb pöörduda oma pere-või eriarsti poole. Soovi korral võib neid protseduure ise juurde osta.

 

* Kuidas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus toimub?

Selleks, et selgitada välja, kas inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, toimub alates 1. jaanuarist 2016 enne teenusele suunamist kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine, mille peavad läbima tööealised ja vanemad isikud, kellel puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan.

Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja võtab pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ühendust ning lepib kokku kohtumise aja ja koha.

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine:

  Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poolt läbi viidaval hindamisel vaadatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.

• Kui kohtumisel saab kinnitust, et inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, koostab juhtumikorraldaja koostöös kliendiga tegevuskava, mille alusel hakkab inimene teenust saama. Kui  teenuste vajadust ei ole võimalik täpselt hinnata, suunab juhtumikorraldaja inimese rehabilitatsiooniasutusse plaani koostamisele. Kui on olemas inimese vajadustele sobiv  rehabilitatsiooniprogramm, saab juhtumikorraldaja inimese suunata sobiva programmi alusel teenust saama.

• Kui hindamise tulemusel selgub, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asemel näiteks tervishoiu-, tööturu- või kohaliku omavalitsuse teenuseid, nõustavad juhtumikorraldajad oma pädevuse piires ka nende teenuste osas. 

• Hindamist ei pea läbima inimesed, kellel on varasemast kehtiv rehabilitatsiooniplaan. Samuti ei pea hindamist läbima lapsed.

Lisaks saad sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta lugeda siit

Täpsema info ja edasiste juhiste saamiseks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole: infotelefon: 16106 või +372 612 1360, info@sotsiaalkindlustusamet.ee